Posts Tagged saun

XXVII – Sõdurikodu pidulik avamine

Posted by on Esmaspäev, 6 detsember, 2010

Ajateenistuse 5 nädal (SBK)

Reede

Hommikul tõustes oli kohe esimene mõte, et oh, super, täna saab ju kasarmusse ära. Ma ei uskunud, et võin kasarmut niimoodi igatsema hakata. Nii see aga on. Kõik sõltub sellest, millega võrrelda. Siiski oli veel vara mõelda voodile, sest paar väljakutset ootas alles ees. Pidime nii jao kooseisus kui ka üksi ületama takistusi.

Esimene, mis tuli teha, oli ületada jõgi köie otsas rippudes. Jalad risti üle ja kätega muudkui tõmbasid. Ütleme nii, et väga lihtne ei olnud, aga sai kenasti hakkama. Kahel võitlejal lõppes jõud ja nad kukkusid sisse. Seejärel läbisime tankibasseini, kus vesi ulatus rinnuni ja relva hoidsime peakohal… Vesi oli ergutavalt jahe, seega probleeme ei olnud. Lühematel poistel oli vesi kurguni, aga kõik said hakkama. Olime märjad kui uppumisele saadetud kassipojad. Hakkasime ületama hooneid. Natuke turnimist köie abil ja ei midagi rasket. Sai harjutada meeskonnatööd.

Kirss sellele magusale metsalaagri tordile oli 10 km pikkune kiirrännak. Alustasime liikumist nii, et kolmas rühm liikus meie ees ja meie kui neljas nendele järele. Esimene ja teine rühm alustasid tund enne meid. Kolmandas rühmas eriti tugevaid poisse polnud ja juba kilomeetri pärast olid meie võitlejad nendest ees. Kiirrännak oli rakmete ja relvaga ning tempo oli selline, et 500 m jooksu ja teine 500 meetrit kiiret kõndi. Juba peale esimest jooksulõiku tõmbas rihma päris maha.

3 km peal oli väike veetakistus – piisav selleks, et jalad märjaks ja raskeks teha. Joostes edasi liikumine oli siitmaalt paras pähkel. Liikusin edasi tahtejõul ja hambad ristis. Viimased 3 km läbisimegi lihtsalt kiirelt kõndides, sest enamik lihtsalt ei jõudnud. Väsimus ja magamatus teevad füüsilise vormiga oma töö. Viimasel sirgel möödusin leitnandist, kes meid ergutas ja piitsutas – väsis lõpuks temagi. Oi kui magus oli silmata MAN-i teades, et nüüd on lõpuks ometi kasarmusse minek.

Enamik pani autos kohe silmad kinni, et natukenegi magada saada. Mina tegin selle asemel ühe kaasvõitlejaga nalja, sest tuju oli hea, et selline väljakutse edukalt läbitud sai. Ja siis meie ajutine kodu paistis. See tõstis kõigil tuju. Hooldasime ära oma relvad ja puhastasime varustust. Söök oli termostes koridori toodud. Võite ette kujutada kui hästi see maitses, arvestades seda, et metsas enamik aeg olime kuivtoidu pakkide peal.

Kõht täis, võisime sauna minna. Eelmine nädal lasin endale kalja tuua. Seega laval korralikult higistades ja külma kalja juues oli tunne, et olen sattunud justkui paradiisi. Arvan, et üks parimaid hetki siiani Kaitseväes.

Laupäev

Majanduspäev koos kalja ja saunaga. Kasarmu oli meil ikka elu sitane. Õhtul me territooriume õnneks koristama ei pidanud ja seega hommikul ärgates oli tunne, nagu olekime pool metsa endaga kaasa vedanud. Seega koristamist jagus. Võin kihla vedada, et kuskil mujal polnud uni sel hommikul magusam kui siin.

Päeval hooldasime korralikult oma relvi ja nende puhastamine, mille üle ennem vingusime, tundus soojas ja kuivas kasarmus väga mõnus.

See laager paneb asjadele vaatama teisiti ja hindama asju, mida igapäevaselt peame iseenesest mõistetavaks. Näiteks nädal aega eemal soojast toidust, kuumast dušist ja prilllauast, teevad mõtlemises imesid. Seega ei tasu kõike võtta nii loomulikult.

Pühapäev

Väga pidulik päev meie Kaitseringkonnas. Küsid miks? Vastus lihtne. Lõppude lõpuks avati sõdurikodu. See on koht kus ajateenijatel on võimalus käia ostmas nänni ja veeta vaba aega. Meil näiteks on seal olemas korralik kodukino süsteem, paar LCD telerit ning kaks piljardilauda. Seega meie olemine tehakse igati mugavaks. Avamisel olime meie selle ees ning seisime vabalt seisangus. Neid kes kõnesid pidasid, oli palju ja meie käed surid normaalselt ära. Pakun, et seisime seal kohapeal ca tund aega.

Ühesõnaga oli igati rõõmus päev ja tohtisime kutsuda ka külalised. Hoolimata lubadusest, et meil kaks nädalat külaliste päevi ei toimu. Mulle meeldib kui selliseid lubadusi murtakse, mis meie olemise paremaks teeb. Igatahes – kallimaga taaskord kohtuda, sõdurikodus käia ja torti süüa – (teades milleks sa tegelikult võimeline oled nii vaimselt kui füüsiliselt) paremat tunnet on raske otsida.

Nädala kokkuvõte: Kõik said oma isiku ja võimete kohta palju targemaks. Ei oleks mina tsiviilis osanud arvata, et nelja öö jooksul 7 tundi magades olen võimeline läbima kiirrännakut ja tegema veel muid vigureid. Aitähh Kaitseväele sellise võimaluse eest! See pole öeldud irooniaga, vaid mõeldud täiesti tõsiselt.